• OMX Baltic0,21%301,96
  • OMX Riga0,02%880,09
  • OMX Tallinn1,25%1 929,99
  • OMX Vilnius0,26%1 174,17
  • S&P 5000,00%6 013,13
  • DOW 300,00%43 428,02
  • Nasdaq −2,2%19 524,01
  • FTSE 100−0,04%8 655,53
  • Nikkei 2250,26%38 776,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%92
  • OMX Baltic0,21%301,96
  • OMX Riga0,02%880,09
  • OMX Tallinn1,25%1 929,99
  • OMX Vilnius0,26%1 174,17
  • S&P 5000,00%6 013,13
  • DOW 300,00%43 428,02
  • Nasdaq −2,2%19 524,01
  • FTSE 100−0,04%8 655,53
  • Nikkei 2250,26%38 776,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%92
  • 16.05.16, 21:43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hiinlased ostavad 2000tonnise kullakambri Londonis

Hiina ostab Londoni ühe suurema kullakambri, vahendab CNN Money.
Kuld.
  • Kuld. Foto: EPA
Hiina riiklik ICBC Standard Bank, mis on varade mahult maailma suurim, ostab Barclays’ panga väärismetallide varundamise äri, mille hulka kuulub ka massiivne kullakamber Londonis. Tehing parandab Hiina ligipääsu Londoni kullaturule ja suurendab riigi rolli kullaäris.
Kullakambri asukoht Londonis on salajane ning sinna mahub 2000 tonni kulda ja teisi väärismetalle. Praeguste hindade juures oleks kambrisse võimalik mahutada 90 miljardi dollari eest kulda.
Barclays teatas hiljuti, et loobub väärismetallide ärist. Pank avas kõnealuse kullakambri 2012. aastal. Müüdud kullaäri hinda kumbki osapool ei avalikusta.
Londonis asub maailma suurim kullaturg – kokku tehakse seal iga aasta 5 triljoni dollari väärtuses tehinguid. Londonis on kullaga kaubeldud juba üle 300 aasta.
Hiina domineerib aga füüsilisel kullaturul. Kulla import Hiinasse on alates 2010. aastast kasvanud 700 protsenti ja riigist sai India ees 2013. aastal maailma suurim kullatarbija.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.02.25, 11:58
Mihkel Nestor: Eesti energeetikas konkurentsieelist pole ja on küsitav, kas see kunagi tuleb
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele